Ajaloost on teada, et 18. sajandi lõpul viis keisrinna Katariina II Balti riikides läbi haldusreformi, moodustati kreisid. Tekkis ka Valga kreis.
Kreisilinnale iseloomulikult pidi olema kolm hoonet – kirik, kreisihoone ja kreisikool. Valga on ilmselt Eestis ainuke linn, kus kõik need kolm hoonet on säilinud. Kirik ja kool (muusikakool) täidavad siiani oma funktsioone. Kreisihoone (nn vana vangimaja) on erakätesse müüdud ja omanik ei ole sinna lisaväärtust loonud. Hoone laguneb.
Kreisilinnale iseloomulikult pidi olema kolm hoonet – kirik, kreisihoone ja kreisikool. Valga on ilmselt Eestis ainuke linn, kus kõik need kolm hoonet on säilinud. Kirik ja kool (muusikakool) täidavad siiani oma funktsioone. Kreisihoone (nn vana vangimaja) on erakätesse müüdud ja omanik ei ole sinna lisaväärtust loonud. Hoone laguneb.
Valga elanike arv võis küll tol ajal olla väike, kuid kirik ehitati suure perspektiiviga. Kiriku arhitekt oli Chr. Haberlandt, tema mõte sai pikkade aastate jooksul (ehitati 23 aastat) ka teoks. Jaani kirik ja kirikuraamatud ei hävinud sõdade käigus, kuigi 1941. aastal Valga südalinn hävitati.
Jaani kirik on Eestis ainus ovaalse põhiplaaniga kirik. Ehitustehnikatest on kokku pandud barokk ja klassitsism. Nii on selles barokile iseloomulikud ovaalne põhiplaan ja mõned ovaalsed aknad. Klassitsismile iseloomulikuks näiteks on sambad altari tagaseinal.
Jumalateenistuse ruumi pindala on 470 m², kõrgus 9,3 meetrit. Lagi on ühegi toeta, ripub kandekonstruktsioonide küljes. Seda võib pidada tookordse insenerimõtte märkimisväärseks saavutuseks.
1867. aastal, kaks aastat enne Eesti esimest üldlaulupidu paigaldati Jaani kirikusse orel. See telliti Saksa tuntud orelimeistrilt. Jaani kiriku orel on ainus Eestis säilinud Ladegasti firma orel. Oreli renoveerimine on lõpetatud ja kõlaomadustelt hinnatakse seda väljaspool Tallinna parimaks. Unikaalses hoones on unikaalne pill. Muusikakollektiivid ja solistid on maininud, et Valga kirik on ideaalilähedase akustikaga, pole nurki ega sambaid, mis kõla segaksid.
Remont
Esimene välisremont tehti kirikule 1933. aastal.
Siis tuli suur vahe sisse. Nõukogude ajal võis remonti teha ainult koguduse raha eest. Kirik pidi hakkama saama usklike annetuste abil, muu oli tollel ajal seaduserikkumine.
Koguduse rahaga tehti 1955. ja 1956. aastal nii seest kui väljast krohviparandusi, värviti lubi- ja õlivärvidega. 1980. aastal tehti Eesti koguduse 100. aastapäeva puhul sees remonti. 1983. aastal tehti välisremonti, 1984. aastal värviti tornikiiver.
Lagi vajas kindlustamist ja 1990.–1991. aastal eraldas Valga rajooni täitevkomitee remondiks raha.
Kuni 1992. aastani oli harikatuseks tõrvapapp, krooni saabumisel kaeti katus tsinkplekiga.
1995. aastal kaeti mansardkorrus uute kividega. 1997. aastal oli keerukas töö – tornikiivrit lammutamata tuli välja vahetada puitkonstruktsioonid. Sellega saadi hakkama.
2000. aastal läks vahetamisele kiriku põrand. Kirik sai EVPsid ning see raha pandi osaliselt harikatusesse ja uue põranda jaoks. Põranda materjalid koos töörahaga läksid maksma 42 000 krooni, sponsoritelt saadi 34 000 krooni. Ekspertide üllatuseks oli põrandaalune kuiv. Hästikuivatatud põrandaplangud olid üle 200 aasta vastu pidanud, sellest hoolimata, et olid liiva sees. Uue põranda puhul tehti lisaventilatsioon, plangud töödeldi erivahendiga.
Kogume vahendeid kiriku renoveerimistöödeks.
Oodatud on toetused nii asutustelt, organisatsioonidelt kui ka eraisikutelt.
Sihtasutus Valga Jaani Kiriku Renoveerimine
a/a 221026108231 (Swedbank)
